Nüüd tuleb üks remondivaba postitus. Ma võitsin laupäeval Eesti blogiauhindade jagamisel kodublogide kategoorias I koha ja tahaks sellel teemal ja blogimisest üldse natuke kirjutada.

20190615_2104380

Ma olen siiani kergelt öeldes šokis. Kogu selle blogiauhindade üritusega on olnud nii palju negatiivset, et ma isegi varem ei olnud mõelnud osalemisest. Ka sellel aastal ma olin äärmiselt kahtlev, aga panin ennast ikkagi kirja. Üritusele endale kindlasti kohale minna ei plaaninud ega mingit reklaamikampaaniat korraldada. Kuna enamik mu sõpradest-tuttavatest sellisest üritusest midagi ei teadnud, siis andsin mõned korrad FBs märku, et minu poolt võib hääletada kui blogi meeldib. Ise enda poolt ma ei hääletanud, küll aga andsin issi eest ise endale hääle, sest ta ei osanud 🙂

Eelmisel nädalal sain kirja, et mingi auhinnaline koht mind ootab ja võiksin ikka kohale minna. Vaatasin oma konkurente ja panin paika, et mulle kuulub tubli 3. koht.  Veel eile, ürituse päeval, suutsin mitu korda mõelda, et ma ikka üldse ei viitsi. Aga kuna Kaisa oli ekstra sellepärast, et mu kaaslane olla, Tartust kohale tulnud, siis tuli minna. Uusi riideid ei ostnud, juuksuris ei käinud, ripsmed värvisin ka ise ära 😀

Läksime Kaisaga auhindade jagamise alguseks kohale, sõime tasuta juustu ja jäätist, tundsime ennast mega ebamugavalt. Laval mikrofoni nähes Kaisa veel uuris, et mis ma sinna sisse ütlen, aga ma plaanisin ainult väikese kniksu teha (nagu lõpuaktustel peale seda kui diplom käes :D).

Lavale kutsuti korraga kõik kolm esimest ja siis hakati 3. kohast alates nimeliselt välja kuulutama. No ma ei tea. Ükskõik, kus sa osaled, siis ikka ju mingi osa sinust loodab ja mõtleb, et äkki mina ka… Ja no ma päris ausalt seekord nii ei mõelnud. Igatahes kuulutati mind võitjaks, sain kaks kotitäit tavaari ja ütlesin midagi sinna mikrofoni. Pärast muidugi tulid palju paremad asjad pähe, mida oleks võinud öelda, aga no hea, et ma üldse midagi sain öeldud.

Täna tean, et minu poolt hääletas 763 inimest. Ebareaalne. Kes te olete kõik? Mul pole FBs ammu enam nii palju sõpru ja mu instagramis kindlasti mitte nii palju followere. Ja ma siiralt loodan, et need inimesed ka kõik mu blogi on natukenegi lugenud 🙂

Pärast ametliku osa lõppu istusime Kaisaga veel seal koha peal. Kaisa juba uuris mu kinkekoti sisu, ma panin instagrammi pilte üles ja nihverdasime sponsorite tasuta kraami kottidesse 😀 😀 No vähemalt meil oli lõbus. Maakate värk.

20190615_212454

Kes ei tea, siis Eesti blogiauhindade korraldajad saavad igal aastal nii julmalt puid alla, sest blogijad on kohati väga õel kamp inimesi, kellele on väga raske meele järgi olla. Olles ise ka mõne ürituse korraldanud, siis mina küll ainult kiidan. Tehtud oli hästi 🙂

Mis siis auhinnaks sain? Kõikide kategooriate esikolmik sai kinkekoti, kus igasugust sponsorite nänni – makaronidest näomaskideni. Minu kategooria sponsor oli Dermosil ja sain suur kotitäie nende staffi. Auhinnaga olen väga rahul. Kõik on sellised asjad, mida ma reaalselt saan kasutada, näiteks nõudepesuvahend või päikesepuuder 🙂 Tegin pilti ka, aga käsi ilmselgelt sellel hetkel veel värises 😀

20190615_215754

 

Tõusin ära ka? No täiega ikka ju 😀 Tegelikult annan endale aru, et ilmselgelt ei osalenud päris paljud väga head kodublogid ju üldse. Mis ei tähenda, et olemasolevad konkurendid mingid lambivellod olid. Kaugeltki mitte.

20190615_203441

Ma olen blogi kirjutades pidevalt kahtlev. Mida ja kui palju näidata? Kas kirjutada rohkem endale või proovida võimalikult paljude inimesteni jõuda? Kui vaadata suuri ägedaid blogisid, siis on blogi juures väga tähtsad pildid. Minul pole aga mingit huvi ega viitsimist pilte kuidagi töötlema hakata. Eelmiselt põrandavärvimise postituselt lõikasin piltidelt oma crocsid välja ning juba see oli suur eneseületus 😀

Oehh, peaks vist siia mingi ägedama kujunduse ka leiutama. Tunneks vaid mõnda programmeerijat…

Spasiiba veri meni.

4 replies on “Blogiauhinnast ja blogimisest

  1. Ma arvan, et sinu puhul lööbki see, et sa oled kuidagi nii sina ise. Ei ole draamasi, ei ole kismat, on selline mõnus ehedus, mida ma sõnadesse panna ei oska. Selline mõnus naabritüdruk maalt, kes unistusi täidab. Mina hääletasin küll sinu poolt, võimalik, et isegi kaks korda, sest esimene kord läks meelest ära. Igatahes oled sa marutubli nagu kogu su ülejäänud perekond ja mina jään siia ikka edasi lugema. Palju palju õnne ja tahaks öelda, et kirjuta rohkem, aga eks see remonditöö ole aeganõudev töö ja iga päev ei saagi postitust oodata.

    Meeldib

  2. Mina ei ole elus ühtegi remondiblogi lugenud, aga siia lehele jõuan ikka ja jälle tagasi. Ilmselt ongi asi selles, et sa räägid asjast. Ilma draamadeta. Ja ilusas kirjakeeles.
    Teiseks on see töö maht, mille sina ja su pere ette on võtnud, minu jaoks lihtsalt uskumatu ja ma naudin võimalust seda teekonda jälgida ja imetleda. Minu suurimaks saavutuseks on üks ülevärvitud kapp ja lastetoa värvitud sein 😀
    Ja kolmandaks saan näiteks mina küll pea igast postitusest uusi teadmisi ja infot. Ega ma ei usu, et seda kunagi vaja läheb..aga mine sa tea, eksole.

    Aitäh, et kõike seda jagad 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s