Meil on nüüd mustad põrandad. Tegelikult küll hallid, aga väljend on selline – must põrand. See tähendab seda põrandat, kuhu peale juba viimistluskiht tuleb – plaat või parkett. Keldris on jätkuvalt muldpõrand, kuna seal on vaja teha natuke teistmoodi. Keldripõrandast kirjutan mõnes tulevases postituses.

Me oleme oma elus juba ise põrandat teinud. Nimelt maale vannitoa põranda. Seekord me midagi kaevama ei pidanud 🙂

Kui põranda kihtidest rääkida, siis kõige all on betoonist paneelid, mille paigaldasid ehitajad, kui nad maja ehitasid. Sealt edasi oli juba meie kord. Õnneks on meil abiks jätkuvalt Martin, kes põrandatest ja ehitusest väga palju teab.

Kõigepealt toodi kohale kaup.  Kaupa toodi kahe erineva autoga. Esimeses peal oli 39 pakki sammumatti.

49899357_461130701375391_6487688107951915008_n

Teise  autoga toodi keldri põranda jaoks 48 pakki styrofoami (penoplasti asjalikum vend) ja hiigelsuured armatuurvõrgud 6m x 2.4m x 6mm. Tellisime suured võrgud, kuna siis läheb palju vähem armatuuri raisku (ülekatteid tuleb palju vähem ja parajaks lõikamise ülejääke vähem) ning tuleb odavam.

49715043_358161395012128_2151910346237935616_n

Nagu ikka masinatega meil majal, siis midagi pidi ka seekord natsa nihu minema. Vaene kaubikujuht jäi oma siledate rehvidega päris lootusetult meile aeda kinni.

Kui kaup kohal ja mahatõstetud, siis oli need hunnikud vaja sisse tassida. Styrofoami ja sammumati tassis peika üksi sisse ära.  Õnneks jõudis siis peika vend ka appi tassima. Sammumati pakk pole just kõige kergem ja need olid vaja saada keldrist esimesele ja teisele korrusele.

Kohe samal õhtul järgmist tassimise saagat ette ei võetud, aga paari päeva pärast hakkas peika vennaga neid väikeseid armatuurvõrke sisse tassima. Pätsid ilmselt väga mitu korda kirusid nende suurust. Ukse ava kõrgus oli 2.5m ja võrgul 2.4m, nii et seda nikerdamist iga lehega oli omajagu.  Kuigi nagu iga sellise tööga, et kui nõksud käes, siis ikka läks päris kiiresti. Üks leht kaalus vähemalt 45kg.

50223123_2247436775505074_1918773714615271424_n

Põranda esimeseks kihiks panime sammumati. Selle peamine eesmärk on mürasummutus ja betooni isoleerimine paneelist, et soojus leviks ikka ülespoole… vist midagi sellist.

50458309_2789065457986092_7675488024062328832_n

50589103_381646952411546_1900630424137236480_n

50793855_234719074097341_4079761654621929472_n

Peale seda tuli mati peale paigaldada kile. Kile peab katma alt ka seinad ära ja ideaalis olema natukene kõrgem, kui betoon lõplikult jääb.

Kile peale tuli panna armatuur. Armatuuriga on betoon palju tugevam ehk ei teki pragusid nii kergesti. Lisaks on sinna külge mugav siduda põranda kontuuri (küttetoru), et betooni valades see paigalt ei nihkuks. Kui armatuur on paigaldatud hästi, siis on ka kontuuri hea paigaldada. Loed aga armatuuri ruute ehk silmasid ning kerid toru lahti. Oskajad mehed ei joonista skeeme paberile, vaid korra mõtlevad ja hakkavad suurest rullist kontuuri põrandale maha kerima.

51280280_394484217764202_5141462430433411072_n

51577560_314537619198713_5493143578219642880_n

Lisaks kilele pannakse seinast isoleerimiseks (kui tehakse ujuvpõrandat) selline vahtpolüstüroollint.

51545780_628652004271847_8298679807252627456_n

Armatuurikandurite paigaldus võttis aega mitu päeva. Need tuleb panna kindla sammuga, et kontuur (ehk toru, kus soe vesi sees ringleb ja kütab), mis sinna külge seotakse, oleks ikka ühtlasel kõrgusel.

51786670_320618968659208_6535298546277548032_n

51915442_369095810337941_3433781767096500224_n

Meil tuleb kõigile kolmele korrusele põrandaküte.  Seinte äärde rohkem kütet ja põranda keskele natukene hõredamalt.

20190209_134808

51797895_320954008548553_333589044728430592_n

Selline näeb välja meie teise korruse kollektor. Kollektor jagab sooja vee torudesse ja viib külma vee välja.

51852483_1248530935310259_5405943329655357440_n

Kõik kontuurid jäid igas toas ilusti alla 100m, mis pidavat hea olema.  Enne betooni valamist survestasime lisaks torud ära, et veenduda, et kuskil leket ei ole. Kui toru oleks katki, siis oleks see olnud kuulda ja näha. Hiljem betooni seest on leket väga keeruline parandada.

Lisaks oli vaja esimesel korrusel isoleerida styrofoamiga terassiakna alus ja välisukse alus betoonist, et ei tekiks külmasildasid tuppa. Sellest kirjutan hiljem täpsemalt.

Kui see kõik tehtud, siis saigi tulla betoonimees, kes valas põrandad ja peale 6h kuivamist lihvis peegelsiledaks ja jumalikult (peika väljend) loodi. Lisaks tegi betoonimees vannituppa kohe kalded ära.

Ja must põrand valmis!

Selleks, et vaesed puitalumiinium aknad niiskusest tekkiva vee sisse ära ei upuks, rentisime hiiglasliku niiskusimuri. Väike imur, mis meil juba paar kuud 24/7 imurdab, ei saa betooni kuivamisest tekkiva niiskusega üksi hakkama. Kusjuures, peika käib peaaegu iga päev aknaid kondentsveest kuivatamas, et see raamidele liiga ei teeks. Hull mees!

52377598_389558655180620_3790057185564688384_n

51389662_812508429083096_3246304872668069888_n

Järgmistena elekter ja ventilatsioon.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s