paju

Vastutus

Kõndisin jaanipäeva õhtul hoovis ringi, nautisin kõike seda ilu ja vaikust ning järsku läks süda natuke raskeks. Vaatasin, kuidas vana lauda katus on ära vajunud, katkist töökoja akent, sammaldunud garaažikatust ja kõike muud, mis ootab, et “tuleks noor ja tugev mees…”.

See koht on alati olnud Minu koht. Kõige rahulikum, mõnusam, lõbusam, naljakam ja armsam koht maailmas. Kunagi puberteedieas, kui isa maakodu müümisest rääkis, ähvardasin ma temaga pärast seda mitte kunagi enam rääkida. Minu number üks koht maailmas.

jaanipäev

Nüüd on see natuke üle aasta olnud paberil minu. Sellega käivad kaasas hirm ja vastutus. Hirm selle ees, et ma kuidagi oma õe või vanemad siit eemale peletan. Kuigi paberil minu, siis tegelikkuses ikkagi ju teiste oma ka. Ja siis vastutus. Kuidas teha nii, et kõik siin ennast koduselt tunneksid, et kõigil oleks ruumi, et kõikide arvamus loeks. Kuidas takistada suurte kõrvalhoonete lagunemist, kus võtta vahendid ja vajalik aeg. Nimekiri kiiresti teha vajavatest asjadest kasvab koguaeg. Ja enamus neist asjadest ei nõuagi raha, vaid lihtsalt aega.

paju3

Aga unistamine on teatavasti tasuta ja plaane miljon. Nendest aga mõni teine kord 🙂

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s