magamistuba · paju

Paju: Kui laest sajab sitta*

*literally

Üle-eelmisel sügisel jäi külmade tuleku tõttu pööningu põranda soojustamine pooleli. Kevadel tõmbasin ma “kogemata” ka magamistoast tapeedi maha ja algas kibekiire köögi ja magamistoa remontimine, et enne suve maja elamiskõlblikuks saada (ainuke elatav tuba, elutuba, oli köögi ja magamistoa mööblit täis).

Suvel ei saanud ma peikat ühegi trikiga pööningule, sest tema tahtis ainult puid maha võtta ja võsa lõigata ja riisuda ja kände juurida. Samas ega selle pööningu soojustamise lõpetamisega ka kiiret ei olnud. Sügisel sai kõik puhastatud, niiskustõkke paberiga kaetud ja kolmveerandi ulatuses villa ning plaatidega ka. Jupp, mis soojustamata jäi, asus täpselt magamistoa kohal. Aga no suvi ja soe ja nevermind eksole. Küll jõuab ja saab.

Juuli keskel nägime esimest vapsikut (rahvakeeli tuntud ka kui vaablane ehk siis see hiiiiiglaslik herilane). Meil on enne ka olnud. Ema sai mul isegi nõelata ja see ei olnud just meeldiv kogemus. No ja siis paari nädalaga oli neid juba palju. Ja siis avastas isa, et pesa on nad teinud pööningule, peaaegu luugi kohale. Kuna vapsikud on suhteliselt rahumeelsed ja me ise loodusarmastavad inimesed, siis mõtlesin, et las siis elavad. Kui sügisel isased surevad ja kuninganna kuhugi sliipi läheb, siis võtame pesa alla.

16586620_1071459116333260_466662013_o

Ja no nii me kõik koos siis elasimegi. Kui õhtud juba pimedaks läksid, siis oli veits nagu õudusfilmis. Põnts ja põnts lendasid vapsikud vastu akent, voodis olles kuulsid, kuidas hiiglaslik pesakond su peakohal sumises, kõik korstnaümbrused tuli kinni teipida, sest need tüübid pressisid ennast koguaeg tuppa ja mingil hetkel magasime putukavõrgu all, sest noh, hirmus oli.

Igaks juhuks oli kõik maalriteibiga kinni:

20160911_155859

Ja nüüd selle pika sissejuhatuse järel räägime asjast ka.

Ühel päeval tilkus midagi tumedat mu magamistoa laest läbi. Laelauad on seal suhteliselt hõredad.  Kuna ka katus pole just 100% auguvaba, siis eeldasime, et ju on suurte vihmade vesi kuskilt läbi sadanud ja nüüd tilgub määrdunud vett. Vaatama minna ei saanud, sest noh see hiiglaslik pesa seal lakaluugi kohal. Pesin oma valge korstna ja valge kummuti ja heleda laudpõranda puhtaks ja unustasin juhtunu.

Lagi oli selline:

sitt

No ja siis paari nädala pärast oli kogu mu valge lagi selliseid pruuni plekikesi täis ja midagi koguaeg tilkus. Ma naiivselt ei osanud ikka veel midagi kahtlast arvata. Natuke olin kuri, et keegi pööningule katust parandama ei lähe, aga no ise ka ju ei julgenud. Lõpuks isa võttis julguse kokku ja läks.

Selgus, et ka vapsikud peavad kuskile oma jääke väljutama ja et nende septik on vist täis saanud, sest… jah. Pildid siinkohal räägivad enda eest. Vabandan kvaliteedi eest, aga eriti ei olnud tahtmist seal pildistada.

Ja no niimoodi me siis seal elasime. Väljas suur ilus värviline sügis, magamistoa lagi sitaplekiline ja pööningul (lõhna järgi) sealaut. Total bliss. #maaelu 🙂

 

2 thoughts on “Paju: Kui laest sajab sitta*

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s